Festheart toob Eestisse kümnendat aastat LGBT+ maailmakino parimad filmid

 

Tänavune juubelifestivali programm toob ekraanile lood inimestest, kes otsivad võimalust olla iseendana maailmas, kus identiteedile, armastusele ja elukäigule seatakse sageli nähtavaid või nähtamatuid piire. Üheksa mängufilmi viivad vaataja 19. sajandi Edinburghist ja Esimese maailmasõja kaevikutest 1980. aastate Amsterdami kaudu tänapäeva Pariisi immigrantide kogukonda, Iraani maapiirkonda, Brasiilia väikelinna, Kreeka mägikülasse ja Põhja-Mehhiko maanteedele. Neid lugusid ühendavad kväärkogemuse erinevad tahud, kuid toonid ulatuvad ajaloodraamast ja romantikast põnevusfilmi, road movie, vampiirihorrori ja õrna kasvulooni.

 

Programmi avab Lukas Dhonti „Argpüks“, mis viib Esimese maailmasõja rindele. Noore sõduri Pierre’i ja sõdurite moraali improviseeritud etendustega üleval hoidva Francise kohtumine toob keset sõja jõhkrust esile läheduse, mis põrkub ühiskonna ettekujutusega mehelikkusest ja vaprusest. Cannes’is pälvisid Emmanuel Macchia ja Valentin Campagne filmi eest parima meesnäitleja auhinna.

 

Samuti ajalooline „Jane Cummingu koolitus“ jutustab 1810. aasta Edinburghist, kus kaks õpetajat püüavad rajada tütarlaste internaatkooli ja iseseisvat elu. Tõestisündinud juhtumil põhinev draama liigub isiklike suhete, ühiskondlike piirangute, süüdistuse ja kohtuvaidluse kaudu.

 

Mineviku ja oleviku vahel liigub Michiel van Erpi „Downtown“. Amsterdami 1980. aastate geinoorte vaba ja metsik klubielu puruneb koos esimeste teadetega AIDSist, kuid aastakümneid hiljem annab meeste ootamatu kohtumine võimaluse tulla tagasi kaotuste ja välja ütlemata jäänud tunneteni.

 

Hoopis teistsugusesse maailma viib James Demitri „Drax“, mille keskmes on sajandeid elanud vampiir, kunstnik ja üksildane erak. Kohtumine noore rulataja Marcusega äratab temas taas tunde, mida ta on pidanud ammu kadunuks. Queer-vampiirilugu põimib armastuse, iha, ohu ja haavatavuse küsimused.

 

Identiteedi, usu ja perekonna vahelisi pingeid uurib Hafsia Herzi „Noorem õde“. 17-aastane Fatima kolib Pariisi filosoofiat õppima ning avastama oma seksuaalsust ja tõmmet naiste vastu. Samal ajal peab ta leidma viisi, kuidas sobitada oma queer-identiteeti islamiusu, perekonna ja traditsioonidega. Cannes’is võitis Nadia Melliti parima naisnäitleja auhinna ning film pälvis Queer Palmi.

 

Jäigad ühiskondlikud kombed on kesksel kohal Iraani režissööri Farnoosh Samadi draamas „Unistuste ja lootuse vahel“, mis jälgib Azadi, transmehe teekonda, kes vajab oma soolise ülemineku seadusliku protsessi jätkamiseks võõrdunud isa nõusolekut. Koos kallima Noraga ette võetud sõit isa juurde muutub pingeliseks vastasseisuks perekonna, ühiskonna ja iseendaga.

 

Helgemates toonides „Karukoobas“ viib vaataja Kreeka mägikülla, kus Argyro ja Anneta sügav sõprus on varjanud tundeid, mida pole juletud sõnastada. Kui Anneta otsustab koos politseinikust elukaaslasega külast lahkuda, asuvad neiud legendaarset karukoobast otsima. Balkani maastikud, rahvapärimus, huumor ja armastus põimuvad loos, mis küsib, kui palju vabadust on võimalik leida konservatiivses kogukonnas.

 

Nooremale vaatajale sobib Allan Debertoni „Gugu maailm“, milles 12-aastane Gugu unistab jalgpalluriks saamisest ja püüab hoida kinni oma turvalisest maailmast, kui vanaema tervis halveneb ja perekondlikud pinged kasvavad. Õrn kasvulugu räägib identiteedist, eneseleidmisest ja õigusest olla ise. Film pälvis Berliini filmifestivalil parima lastefilmi auhinna ja esindab tänavu Brasiiliat parima rahvusvahelise filmi Oscari konkurentsis.

 

Mehhikost on Oscarile esitatud David Pablose jõuline „Teel“, milles Põhja-Mehhiko maanteedel rändava Veneno ja veoautojuhi Muñeco vahel kujuneb hüpermaskuliinses keskkonnas ootamatu armastus. Romantikat ja thrillerit ühendav film võitis 2025. aasta Veneetsia festivalil Orizzonti parima filmi auhinna ning Queer Lioni.

 

Kõrvuti erinevate ajastute, riikide ja žanritega moodustavad need filmid mitmekesise terviku, milles korduvad küsimused armastusest, kuuluvusest, julgusest ja õigusest oma elu ise määratleda. Programm pakub nii suuri ajaloolisi konflikte kui ka intiimseid lugusid, milles kõige olulisemad muutused toimuvad inimese enda sees.

 

Lisaks filmidele on külastajatel võimalus osaleda kuraatorituuril Tartu Ülikooli muuseumis, raamatututvustustel ja vestlusringides. Kogu kava on leitav www.festheart.ee

 

Foto: kaader filmist “Argpüks”

 

Kontakt:

Keio Soomelt

Tel. 58 200 429